Bulgaaria
Bulgaaria Vabariik - riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Tema naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Bulgaaria on 2004. aastast NATO ja 2007. aastast Euroopa Liidu liige. Bulgaaria idapiiri ääristab koguni 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Must meri on puhas, rahulik ja mitte kuigi sügav. Selle soolasisaldus on koguni kaks korda väiksem kui Vahemere oma. Mustas meres ei ela röövkalu. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga.
Peamistel Bulgaaria kuurortidel on liivarannad, mis on üldkasutuses ja tasuta. Sageli on see tingitud nende suuremast "asustatud", eriti nädalavahetustel ning suurte linnade läheduses. Vihmavarjud ja lamamistoolid on tasulised. Enamikul Bulgaaria randadel on olemas "sinine lipp", mis on Euroopa Liidu märk ökoloogilisest puhtusest. Randades saab mängida võrkpalli või tennist, rentida liikumistarvikud, ratsutada jne.
Sunny Beach
Sunny Beach on vaieldamatult Lõuna-Bulgaaria Musta mere äärse rannikuala suurim ja elavaim kuurort, mis paistab silma oma madalate hindade poolest. Kuurordis on väga vähe püsielanikkonda. Sunny Beachi põhjaserva ääristab Stara Planina mäestik.
Sunny Beach on võrratu paik puhkuse veetmiseks – siin on 6 km pikkune kuldse liivaga rand, puhas vesi, vaikne meri ja värske õhk.
Spordisõpru ootavad siin erinevad veespordi harrastamise võimalused: purjekad, purjelauad, veesuusad, kaatrid, skuutrid jms. Rannamõnudele pakuvad vaheldust head tenniseväljakud, tennisekool, ratsutamisväljak koos ratsutamiskooliga, keegliklubi ning minigolfi- ja rannavõrkpalliväljakud. Teravate elamuste eelistajatele on kuurordis kasiinod. Siinsed enam kui 300 restorani ja taverni (mis pakuvad külastajatele ka folklooriprogramme), lisaks kõrtsid, kohvikud, ööklubid, baarid ja varieteed on kõik üksnes turistide päralt, et nood end alati hästi tunneksid ning siinseist kokakunsti meistriteostest osa saaksid. Ööelu kestab ehast koiduni. Kuurordis ootab teid kõikjal euroopalik teenindus ja sõbralik keskkond.
Sunny Beachis pööratakse erilist tähelepanu laste aktiivsele puhkusele – siin on nende jaoks tenniseväljakud, erinevad ajaveetmisvõimalused spordikoolis ning ööpäevaringselt avatud lasteaiad. Pisikestele puhkajatele korraldatakse sageli mitmesuguseid pidusid, kõikvõimalikke mänge ning lastediskosid. Siinsetel toitlustusettevõtetel on laste jaoks erimenüüd.
Suvel on Sunny Beachi keskmine õhutemperatuur 20–23°C, veetemperatuur 21–24°C. Selles Bulgaaria kuurordis saate nautida sooja ja puhast mineraaliderikast merevett ning värskendavaid merebriise.
Lähimad lennujaamad ja raudteejaamad on Burgases ja Varnas. Sunny Beach kuurordil asub bussijaam, kust väjuvad regulaarsed liinivedud Bulgaaria, Kreeka ja Türgi linnadesse.
Ilm
Bulgaaria keskvöötmeline kliima läheb riigi kesk- ja põhjaosas merelisest üle mandriliseks. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Parim aeg Bulgaarias puhkamiseks on mai keskpaigast septembri keskpaigani. Suvel on siin harva väljakannatamatult palav – õhutemperatuur jääb vahemikku 25–29°C, veetemperatuur on 25°C. Mägistes paikades langeb õhutemperatuur õhtuti viie kraadi võrra madalamale kui ülejäänud Bulgaarias. Öine õhutemperatuur jääb vahemikku 16–19°C. Talved on Bulgaarias külmad ja lumerikkad.
Keskmised vee- ja õhutemperatuurid (Sunny Beach)
| mai | juuni | juuli | august | september | oktoober | |
| õhk °C | 17 | 21 | 23 | 22 | 20 | 17 |
| vesi °C | 16 | 21 | 24 | 24 | 22 | 19 |
Ajalugu ja kultuur
Bulgaaria ajalugu on mõjutanud paljude riikide kultuur. Tänapäeva bulgaarlased on segu kahest kultuurist: VII sajandil Kesk-Aasiast Balkani poolsaarele rännanud bulgaari ja türgi hõimudest ning siia sajandi võrra varem asunud slaavi hõimudest. 681. a-l lõid need rahvad koos I Bulgaaria riigi, kus nad lõimusid ning rajasid nii aluse tänapäeva bulgaaria rahvale. Siinsele rahvale on tugevat mõju avaldanud ka kohalikud elanikud, nagu traakia ja gooti hõimud, kes elasid sel alal enne slaavlaste tulekut. Keele poolest on bulgaarlased lähimad makedoonlastele. Bulgaaria territooriumi on valitsenud katoliiklased, slaavlased, bütsantslased, türklased, ent kõige suurem mõju sellele paigale on olnud Kesk-Aasia bulgaari hõimudel. Nende mõjuvõim laienes seni, kuni ulatus praeguse riigi piirideni ja Makedoonia vabariigini (paljud nimetavad Makedoonia vabariigi elanikke tänaseni bulgaarlasteks). Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose poolt ning vürst Borisi ja terve Bulgaaria ristiusustamist kümme aastat hiljem. See muutis Bulgaaria Balkanimaade kultuurikeskuseks. Bulgaaria ajaloo kuldaeg lõppes 1389. aastal, mil türklased said võitu bulgaarlaste ühendvägedest. Sõja selline lõpp mõjutas bulgaaria kultuuri arengut järgneva 500 aasta jooksul. Bulgaarlastel aitas türklaste küüsist pääseda Venemaa. Teise maailmasõja järel sai Bulgaariast kommunistlik riik. Bulgaaria kuningas Simeon II emigreerus. Alles pool sajandit hiljem, 1989. aastal, kui Idablokk lagunes, sai Bulgaaria kergemalt hingata – Bulgaaria sai iseseisvaks parlamentaarseks riigiks. 1995. aastast teeb Bulgaaria koostööd Euroopa Liiduga. Simeon II naasis alles 2001. aastal iseseisvale kodumaale, kus ta valiti peaministriks.
Transport
Transport Bulgaarias on üks peamisi sektoreid Bulgaaria majanduses. Bulgaarias on hästi arenenud igasugune transport - maa, vesi, õhk, torustik ja teised. Igaühel neist on oma infrastruktuur ja nad on reguleeritud eriseadustega.
Liikumine üle riigi on kõige mugavam bussidega. Bussid on munitsipaalsed (odavamad ja lihtsamad) ja erasektori omad (kallimad ja mugavamad). Bussiga on lihtne jõuda igale poole. Suuremate linnade vahel bussiliiklus on kõrgemal tasandil. Linnas liikudes hind on umbes 0,5 € üks ots. Kui sa reisida ühest linnast teise, pileti hind on umbes 20 eurot. Pileteid saab osta kioskitest. Kuid nendega peab olema ettevaatlik, sest pileti kehtivus on meie omast erinev. Sa võid osta päevapilet 0,32 € eest või osta viie päeva pilet 1,28 €.
Raudteede võrk on hästi arendatud ja katab peaaegu kogu riiki. Bulgaarias on rongiside kõikide naaberriikidega - Rumeenia, Serbia, Makedoonia, Kreeka ja Türgi.
Reisides taksoga tuleb olla ettevaatlik: seal on suur hulk eraettevõtjad maskeerunud taksojuhtideks. Parem ja kindlam tellida takso telefoni teel.
Köök
Bulgaaria kööki iseloomustab tervislikkus ja toiduainete mitmekesisus. Rikkalikult kasvab siin igasuguseid taimi, mille seadusi kasutatakse värskelt või konserveeritult. Põhiliseks rahvatoiduks peetakse aedube, mida suvel süüakse kauntena, talvel konserveeritud kauntena või kuivatatud ubadena. Väga palju tarvitatakse sibulaid ja küüslauke. Neid lisatakse toitudele rohkem kui ühelgi teisel maal. Rasva allikana on esikohal taimeõlid: oliivi-, päevalille-, pähli- ja puuvillaõi, võid ja loomarasvu kasutatakse vähe. Lambaliha on kõige rohkem söödav lihaliik, vähem tarvitatakse sea- ja veiseliha. Rohkesti kasvatatakse veelinde, parte ning hanesid. Toiduvalmistamist iseloomustab lihtsus: igat toitu peab olema valmistatud nii, et ssellele vaadatakse selge oleks, millest see koosneb. Maitseks ja lisanditeks kasutatakse ainult selliseid aineid, mis põhitoiduaine maitset rõhutavad või parandavad, kuid ei varjuta. Soola lisatakse vähe ja sedagi valmistamise lõpul. Väga palju juuakse iseseisvalt või igasuguste teiste toitude juurde hapupiima- jogurtit. Sulle tervislikkus on tuttav üle maailma. Jogurti lisatakse kastmetele ja suppidele meil kasutatav hapukoore asemel. Mõnikord seda ka keedetakse. Küpsetatakse palju, seejuures eelistatud on leht-, mure- või pärmitaignast pirukaid, täidiseks spinat, sibulad või mitmesugused puuviljad ja marjad.